Austraalia seigad =o): August 2009

Natuke siis juttu ka, mis maaga tegu on. Väike sissejuhatus siis.

Maa

Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent, ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Küll aga on Austraalia väga pika rannajoonega riik - 25,760 km.
Austraalia ligikaudu 21 miljonit elanikku on ebaproportsionaalselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja meeletu lahmakas maad Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.

Rahvus

Austraallaste puhul on raske rääkida rahvuslikust iseloomust. Seda enam, et keda tegelikult pidada „päris austraallaseks“. Austraalia põliselanikud – aborigeenid – moodustavad vaid umbes 2% elanikkonnast. Umbes veerand praegu Austraalias elavatest inimestest on sündinud väljaspool Austraaliat – immigratsiooni mõju on hiiglasuur. Kõige enam annavad ühiskonnas tooni siiski varajaste valgete Euroopa sisserändajate järeltulijad – eelkõige britid, kes hakkasid siia saabuma 1770 paiku (esialgu vangidena, pärast vabatahtlikult). Praeguseks arvatavasti pole Austraalias rahvusgruppi, mis poleks esindatud.

Ilm

Kui heaks ilmaks pidada sooja ja päikselist ilma, siis enamus aastast on Austraalias väga hea ilm.

Austraalia suuruse tõttu erineb ilm eri osades siiski üsna märgatavalt.

„Alumine“ kolmandik, kuhu jäävad nt Melbourne ja Sydney, on jahedate talvede ja soojade päikseliste suvede maa. Talv kestab orienteeruvalt juunist augustini ja see tähendab, et Sydneys kõigub temperatuur kümne kraadi ringis, hooti on tuult ja vihma. Victoria ja Tasmaania osariigid on mõnevõrra külmemad ja seal näeb vahel ka külmakraade. Need samad talvekuud on ka aeg, mil Veelahkmeaheliku lõunaosas (Snowy mountains) sajab natuke lund. Ülejäänud aastast valitseb meie mõistes suveilm, mis küll detsembrist veebruarini on mõnevõrra harjutust kuumem. Tundmatud pole ka kuumalained jõulude ja uue aasta kandis, mil temperatuur püsib 40 kraadi lähistel.

Mida põhjapoole, seda lühem on talv ja kuumem suvi ja aastaaegu eristada raskem. Austraalia põhjaosa - Darwin ja Cairns – kuulub juba lähisekvatoriaalsesse kliimasse, kus on vaid kaks aastaaega: kuum ja niiske (u novembrist aprillini) ning kuum ja kuiv (u maist oktoobrini).

Vaadates kohalikke ilmauudiseid, kõige rõõmsamad ilmateated räägivad tihtipeale vihmast. Nimelt juba mitmeid aastaid valitseb Austraalias põud, mida ehk suuremates linnades niiväga tunda pole, kuid on tõsiselt kahjustamas Austraalia põllumajandust. Põuast puutumata on vaid Austraalia põhjaosa, kuhu ulatuvad juba eelmainitud mussoonvihmad.