töö ja klubi

Paar sõna ka siis vahepealsetest sõndmustest.

Saime oma tax numbrid kätte, pangakaardid on käes, autokindlustus sai tehtud (200 krooni kuus), tööbüroos sai käidud. Seal põhimõtteliselt pakuti tööd, et võtke teised vandid peale ja minge tööle. Me ei läinud. Mõtlesime teha oma elu vähe huvitavamaks ja minna ise tööd otsima, et läheks sõidaks põhja poole mingi 1000km ja vaataks seal ringi. Tüdrukud mõtlesid samuti, et tahavad oma rutiinist välja saada, niiet meil on lisareisukaaslasi nüüd.

Õhtul sai väike jõusaali käik jälle tehtud, väga mõnus on siin ikka :) Ja peale jõusaali siis sai tõdrukute valmistatud head õhtusööki mindud nautima, oli ike hää küll! Vähemalt on teada, kes süüa teevad kui vajadus tekib :D

Kuna plaanis oli ka kluppi minna kohalikku kohta, siis olime Taimariga varustanud meid mõne mõnusa rummiga, millel ka korgid maha said keeratud. Väga hea rumm, kusjuures :) Captain Morgan Spiced, mõnusa aroomiga ja hea maitsega joogike.

Klubisse saamiseks näitad dokumenti, saad templi ja liigud edasi. Järgmiseks ootavad ees aparaadid, kuhu peale paned oma parema nimetissõrme, kus võetakse su näpujälg. Samal ajal vaatab vastu sealt samast lähedalt üks kaamera. Dokumendid tuleb ulatada üle masina kontrollija neiule, tema scannib dokumendi sisse, kui kõik on kombes, saab lisatempli ja lastakse sisse. Vot siuke lugu on siin.

Klubi ise oli kena, avar. Aga mitte suurem kui CT. „Lava“ oli keset tantsupõrandat, umbes 3x10m ja tansusaal selle lava ümber ca 5m lai ehk. Ja DJ mängis oma muusikat seina ääres, mis oli kõrgendatud lavaga, tantsusaalis seistes siis oli tema põrand umbes rinna kõrgusel ja seal siis tema lauad ja asjad, veel kõrgendutega. Pidu sarnanes väheke mingi kommipeo muusika moodi vähe :P Väga peale ei läind, lasti suht jura ikka vahepeal, üks DJ lasi normi. Klubis näeb ka igasuguseid inimesi. Naist/meest saada pole probleem, vali välja ja võta põhimõtteliselt. Üks pede oli tõsine takjas, mitte ei saanud lahti tast, koguaeg tuli juttu rääkima käed ees. Tõsine tatt, koguaeg tuli tagasi. Naised joovad letiääres end purju, lihtsalt ostavad joogid ja kallavad omale alla. Ja siis lähevad oma miniseelikuid näitama. Edasi mõelge ise.

A muide, klubid avatakse siin juba 21:30 ja suletakse 4 aeg. Me läksime ikka oma harjunud ajal – 12 paiku ike =)

 

Ommikul tegin soolast tüüpi pannkooki, eriti peale ei läind, singiviil ja juust olid maru hääd seal vahel :) Moosiga polnud eriti maitsev. Oh well, tagasiteel hostelisse tuli Taimarile kõne. Pakuti tööd. Sel ajal, kui Taimar telefoni otsas istus, sattusin ma kõrval olevat hoonet nägema, millest parasjagu möödusime. Silma jäi see sellepärast, et olen mõnda aega juba netis surfand, et kust normaalse hinnaga kidra saaks osta. Ja kuna 10min tagasi just netis otsisin, siis olid mõtted veel soojad ja kiire ümberpöört, poodi ja läks ostuks. Saime kitarri omale lõpuks! :) Nüüd võib rahulikult minna kuhu iganes, saab tinistada ja tõristada igalpool. See on siuke paraja suurusega, et saab isegi meie suures Fordis mängida sõidu ajal, sest seal ruumi ooooonn! Head pehmed keeled, väga mõnus mängida. Nüüd polegi muud, kui õppida ja harjutada :) Uus asi on uus asi :) Lisa keeled ka juurde ostetud, niiet esimesed keeltemurdumised võivad tulla, ei morjenda :) 

Hetkel tinistame siin hostelis veel, pesud pestud, auto koristatud, asjad suht pakitud, õhtu veel tiba ees. Mõtleb, kas jõusaali veel lähme v mitte. Väike õhtusöök veel ees ja väike õlu ning unele ja hommikul juba trippima!

Sõidame esialgu 1h jagu põhja poole, lähme sealt farmist läbi, mille kohta Taimar enne kõne sai. Et ehk saab isegi tööd seal, nädal kahele inimesele ja peale nädalat kõigile. Esimene nädal pidi olema tööd midagi küüslaukudega, niiet ootan huviga, mis see endas hõlmab seal :P Ja pärast siis midagi viinamarjadega seoses. Eks kohapeal näha ole, see farm jääb täpselt meie trajektoori peale, niiet 100% supper pakkumine :)

 

Elame näeme, üks päev korraga!

 

Kui nüüd mõnda aega mingeid postitusi ei tule, siis teate, et saime kas farmi tööd ja istume ja töötame seal või siis sõidame mööda laia maailma ringi.

Niiet ärge muretsege ja stay tuned!

 

PS – ilmad hakkavad soojaks minema vist lõpuks :)

Ilus, rahulik neljapäev.

Meie neljapäevane päev möödus üsna rahulikult. Hommikul läksime põhimõtteliselt tööbüroosse ja seal olime terve oma sisustamata päeva :D Suutsin 3 korda käia parkimisaega pikendamas(iga käimine 10+10 minutid kõndida), iga kord lisa 1h (3.20$). Lihtsalt istusime ja ootasime. Peale meie oli seal veel 7 eestlast. Osa 3 olid samad, kes tulid meiega Malaysiast Perthi sama lennuga. Tädi oli tore ja tegeles mitme asjaga korraga, paistab, et töö leidmine ei ole nii hull asi, kui sealt läbi käia, muidu tundus tiba tõesti ehk aega ja vaeva nõudvam teema. Hetkel meie olukorda tegi kõvasti see lihtsamaks, et meil auto on, väga suur eelis teiste ees. Põhimõtteliselt on mingi töö olemas küll, aga tädi soovis veel üle kontrollida igaksjuhuks, niiet naaseme tööbüroosse homme hommikul, kohe avamise ajaks. Plaanime sinna kõndida, sest see aind 1.2km meie hostelist(ja parkida seal kuskile pole, kui on, siis saad kaugele ja pead suht kallist hinda selle eest maksma). Siiski – auto peame saama kuhugi ära parkida, sest kell 8 lõppeb siin linnas tasuta parkimine. Kõige lahedam on see, et siin pole läheduses kuskil mitte ühtegi piletiautomaati, niiet isegi kui tahaks, ei teaks KUST see pilet saada ja kuhu maksta :)

 

Peale tööbürood oli plaanis kohe pangast ka läbi käia, pidime oma pangakaardid saama, mis valmis on(tore neiu seal, veel toredama teenendusega!), aga kuna tööbüross, Aussi’s, nii kaua läks, siis jäi pangas täna käimata, käime homme seal peale tööbüroos käiku. Hommikul ostsime burgsi materjale vähe ja saime Taimariga mõlemad 2 korda söönuks(hommik pluss õhtu) ja homme hommikuks jagub ka veel. Päris odavalt saab sedasi hakkama.

 

Pealelõunat käisime McDondaldis söömas, kuna tahtsime tiba rohkemat kui puhast saia ja praadi ei saanud, kuna siin parkimisega tõsiseid probleeme. Üritasime, aga tee viis linnast välja. So we went with the flow ja peadselt oligi Mäk ligi – väga hea, saime söönuks JA tasuta internetti! :D Jama aind see, et ei osand selle netiga midagi peale hakata, sest kohalikud eestlased kaugelt maalt enamus magavad v ärkavad v teevad alles esimesi hommikusamme tööpoole, niiet suurt asja pld, aga said tühisemad asjad ära tehtud, seegi hea :)

 

Edasisteks plaanideks tulid kokkusaamine Eesti neidudega. Maru hea oli ometi omas keeles oma inimesega suhelda! Nagu maasikapannkoogid, kuhu tõmbad piima peale – see järelmaitse, deem kui hea see on! Oma veri on ikka sootuks midagi muud. Igaljuhul väga toredad inimesed olid, samuti ka väga lahked meie vastu (aitäh teile, kui peaksite juhtuma seda lugema :)). Ausaltöeldes, ei taha neid linnapildis liiklevaid oluskeid enam nähagi, ajavad südame pahaks, no tõesti :D Nagu Soomes – paksud. Kui pole paksud, on koledad. Kui pole koledad, on triiklauad. Hämmastav. Niiet kodused – meil on ilusad naised ikka kodus, hoidke ja hinnake neid, nad on seda väärt!

 

 

töö otsing.. ptui, moosi otsingud! :D

Paistab, et see hosteli elu paneb asjad konkreetsemalt liikuma, sest jälle kirjutan blogi :D

Öö oli hästi huvitav. Huvitav seepärast, et esimest korda tekkis tunne, et olen kuskil ära jumala võõras kohas. Hostel andis ikka niipalju juurde. Pea akna juures üleval peaaegu vastu lage, väljas kollakas valgus sisse paistmas, undavad masinad, juustuhaisust ära harjund nina... :D Tekkis lõpuks võõrastav tunne, OMEGTI! :D Väga tore :) (pildil kirjutan blogi teile, muideks :P) 

 

Hommikul ärkasime enne 8sat, et saada minema enne tasuta parkimisaeja lõppemist. Autosse ja ajama. Esimene asi on tööbüroo. Kinni oli sel päeval. Jääb nüüd uude päeva see teema. Järgmine samm oli Fermonte’i sõit ja piibumoosi otsima. Taimari leitud neiukeste infot oli vähe: „mustad sildid, pizza pubi ja smuutid“ :D Selle järgi otsisime mööda ühte tänavat. Paraku oli aga sama tänav veel ka teise tagapoolega, mis jooksis risti antud tänavaga, mida meie 5 korda läbi käisime :D Igaljuhul leidsime õige tänava(sel hektel veel ei teadnud, et see „õige“ on), aga kruisisime läbi ja leidsime lõpuks oma mitmeid tunde kestnud seiga tulemuse. Ruttu ostsime kohe 6 pakki ja 3 sütt ka ja ruttu lähimasse randa head asja maitsma. Fooliumit ei old. Demit! Mis seal ikka, tiba käsitööd ja purgist valmis sobiv „foolium“. Natuke tõmbasime ja... no ei old päris see. Siis Taimar luges pakendit... selgus, et see ainult aromaatne ja ei midagi enamat. Mis seal ikka, tagasi poodi, kust ostsime ja vaheasime välja. Õige väike pakk maksis 20 dollarit. Võtsime 3. Koos teiste tagasivahetamisega pidin juurde maksma. Korralik... Jälle ruttu järgmisse randa. Ilus koht. Kusjuures sütt pidin merest välja uhtunud mereandide koortega sättima :D Praksus rsk :D Mingi limuski kest oli, aga ajas asja ära :P Aga ei õnnestund väga hästi, läks ruttu kärssama ja ei old väga hea. Aga midagi saime. Mis seal ikka, pakkisime asjad ja tagasi Perthi. GPS on nagu ta on, paras seiklus omaette. Sõida parem teemärkide järgi, saaks kiiremini :D Siiski, linnas on saab GPS hakkama :P Igaljuhul, kogu see moositeema läks meil kogu hommikust kuni õhtuni aega maksma, niiet jõudsime pool tundi enne 17 tagasi, niiet parkimine hakkas kohe tasuta olema poole tunni pärast :D Õnnelikud :P Hea on see, et saime seal väikses linnas ka juhuslikult ühte tööbüroosse ja sinna said ka cv’d saadetud.

 

Tagasi hosteli jõudsime, siis võtsime ajalehe ette ja vaatasime korralikult tööpakkumised üle ja saatsime ka mõned laiali. Homme tegeleb veel konkreetsemalt farmide ja baaridega.

Kõht läks tühjaks. Mõtlesime linna minna, et võtaks midagi hamba alla. Alla jõudes aga käisid söögilõhnad üle pea ja vaatasime ringi. Söömaaeg oli :D Käisime ka vaatamas, et mida siis pakutakse – spagetid hakklihaga ja koorimata kartuli tükid. Paistis maitsev! Kiskusime rahakotid välja ja maksime oma 4 dollarit pluss 15 dollarit taldikute tagastuse eest(jap, taldrikute eest maksime pandi, tagasi toome pestult, saame raha tagasi, ja nii ongi! :D) ja sööma. Päris korraliku portsu saime. Aga maitsetu. Lihal oli tiba soolamaiku ka, aga mudu suht jura. Aga kõhu saime täis ja õlle saime ka peale selle raha eest :D PÄRIS HEA! Muidu käid söömas, maksad ikka mingi 10 doltsi. Mina juhtusin õlle asemel siidri peale. Öäk!

 

Peale sööki mõtlesime, et võiks leida korraliku fooliumi ja äkki vähe korralikult head asja maitsta. Mõeldud tehtud. Aga siis tuli mõtteks kohalikult tädilt küsida, kes süüa andis. Tal olid oma söökidel fooliumid ümber. Muidugi! Tädi lahkelt tõmbas oma suure rulli lahti ja küsis millal aitab :D Me rõõmust noogutasime ja küsisime luba popsutamiseks. Esimene asi, mis küsiti, oli et „kas narko?“ Ma muidugi eitasin seda jura ja luba olemas. Tegime ja mõnulesime ja hakkas teisi kohalikke ümber tilkuma. Jälle küsiti, et kas teete mingit kanget asja. Ütlesime ei. Siis tüüp ütles, et aga võiksite ju. Me küsisime „miks?“ Ta ütles, et see on hea :D Ütlesime, et see, on meie jaoks piisavalt hea, mis meie teeme :D

 

Natukese aja pärast tuli järgmine ja küsis, kas saame müüa talle vähe head kraami. Me ütlesime, et ei tee seda, siis imestas :D Küsis ja uuris vähe ja lahkus jälle :P Me mõnulesime ikka oma hea kraami juures, vahepeal sai üks õlle ka lisaks toodud. Väga mõnna.

Siis tulid ühed eestlased seltsi. Maru külm oli siis juba. Aga ajasime juttu tiba ja saime kasulikku inffi vähe. Eks varsti ole näha, kas see info ka vilja toob :) Igaljuhul, hakkas veel külmem ja lahkusime. Tuppa ja uusi elamusi kirja panema :D Ja nii ongi!

 

Homme siis katsume tiba farme pommitada ja eks siis annab teada, kas kus mis edasi :)

 

A muidee, Kuu on lahe. Nagu naeratav suu :) Lisasin ka siia kõrvale ühe pildikese, see sama must taus ja valge naer :P Siuke see Kuu siin ongi :D Aga vesi tuleb ikka ülevalt alla :D

Tagasi Perthis, Hostel Underground

Hopsti tere jälle kõigile kaugelt teiseltpoolt maailma!

Me jõudsime nüüd lõpuks siis juba Perthi tagasi, oleme siitn tiba äärelinna pool, mitte päris keskel, siin pilukaid jookseb ringi nagu erinevaid sorte kalu ookeanis kokku :D 

Igaljuhul Timi juurest saime kenasti minema(kurat! Just avastasin, et mu pass jäi nende koju koopiamasinasse! :D saadavad postkontorisse, ple hullu), auto sõitis kenasti, maanteed on lahedalt suured ja laiad, kiiruspiirangud on peamiselt 80km/h, suured laiad kiirteed on 110km/h. Liiklus on lahke nagu inimesedki, ainuke huvitav asi on aga see, et linnas kui tahad üle tee minna, siis pead küll seitse korda edasi-tagasi vaatama, et keegi üle varba ei sõidaks, selle kohapealt ei ole siinsetel tilkagi viisakust, igaüks vaadaku kuidas ise tee saab ületatud. Loomulikult erandiks on valgusfoorid :P

 

Sõites Perthi lootsime tööbüroost läbi käia, aga kuna see pandi juba kell 4 kinni, siis ei jõudnud ja asusime kohe hosteli otsimise juurde. Paar tükki läbi käidud leidsime sobivaima. Enamus haisevad seest korraliku juustu järgi :D See, kuhu praegu saime, Underground Hostel, on vähe normaalsem. Võtsime nädala jao omale ära, läks see maksma 162$ / nägu. See tuleb kuus umbes sama palju, kui võtta korter siia. Aga kuna hetkel tööd pole leidnud, siis pole mõtet ka korterit võtta, ei tea ju kuhu tööotsa saame :)

 

Siin hostelis on muidugi õnneks tasuta hommikusöök, kus on siis helbed ja mingi sai, aga piima peab ise ostma. Konksuga värk, eksole :P Õhtul saab 4 dollari eest korraliku õhtuka ja seal sees pidi veel suisa isegi üks õlle(?!) olema, aajee! :D Eks järgmine õhtu näeb, see õhta käisime väljas söömas veel... Eniveis, mis edasi sai...

 

Parkisime auto kenasti siia hosteli kõrvale ära ja läksime jalutaime ringi vähe – pilukas piluka otsas kinni, nagu oleks hiinalinnas :D Paar tiiru ümber kvartali ja leidsime kõik vajaliku siit samast mõnelt tänavalt. Tegime väikse kiire söögi, tagasi hostelisse, trenni riided kaasa ja jõusaali minek! 10 dollarit oli ühe korra pilet, suht sama, mis eestis, pumpasime lihad verd täis ja jälle inimese tunne sees! Peale seda saime ka kohe(seal samas vastas) Shisha baari, kus võtsime veel väiksed snäkid ja ka kohaliku ainukese senileitud piibu. See raibe maksis kõva 20 dollarit ja ei maitsnud mitte hästi. Nagu oma tehtud keskmiselt kehv piip :D Aga saime tiba infot, kust saada moosi, aga sellest eriti kasu pole, kallis ja linnast väljas. Taheti ka kohe kohapeal müüa meile oma moosi, 600 eesti raha oleks maksnud suur pakk moosi ja pakuti aind õuna, selle peale keerasime selja ja ütlesime aitäh. Igaljuhul oli tore egiptuse laadne pubikene tehtud, vanaaegne ja hunnikutes piipusid igalpool, tore elamus! Mulle täitsa meeldis, aga jah, väga kallis. Võtsin ka oma elu kõige kallima leiva seal – 5 dollarit tavalise valge saia eest! :D Sel hetkel, kui tellisin, ei teadnud, et see saab lihtne sai olema, aga vähemalt oli soe :D

Kogemus: kõige kallim ei ole teinekord just kõige parem! (sai ja piip) :D

Kogemused tulevad, teadmised salvestuvad! :D Ega teisiti seda elukogemust ja tarkust vist ei saa :P Igaljuhul tuleb nüüd hakata natuke lõnga-moodi elama. Ehk siis toit ise osta ja siin kohapeal ise vaaritada.

 

Tulime tagasi oma hostelisse, kõhud täis, hea olla, kikud pestud ja nüüd aeg magama ära minna. Kohe logime uuesti internetti(hetkel Taimar toksib enda blogi offline’is valmis) ja siis postitame oma jutu teile lugemiseks. Siin on nett tasuline, hea, et vähemalt üles teisele korrusele wifi levib, muidu kasutatakse üldiselt ainult all korrusel fuajees. Võtsime 10 dollari eest neti, see on siis 4h kasutamist. Muidu on 1 dollar 10minutit.

 

Aga ok, tänaseks head ööd teile(teil on kell mõnusalt veerand kuus, paras aeg õhtuse grilli peale mõtlema hakata :P mina aga viskan silmad nüüd looja ja ommikul 7paiku üles ja siis ringi liikuma, tööotsinguile ja muudele retkedele.

Panite tähele, jah? Panin teile suuremad pildid vähe vaatamiseks :P 

Peadse taaskirjutamiseni!

Mitme päeva tegemised =)

Nii, uus päev siis käes, magada sain terve tunnikese ja mõned kopikad peale ja olimegi Perthis. Esimene asi, mis kõrva jäi, oli lennukis teade, et narko ületoomine on vahelejäämisel karistatav surmaga. Võttis kõhedaks küll, nii avalikult kohe nii julmad sõnad. No vahet ple. Lennukil uksed lahti ja kõik maha! Kõnnime kenasti läbi oma tunneli ja jõuame majja ja esimene asi, mis ees ootab – tualetid! :D Loomulikult kasutasime ka ise võimalust, Taimar nägi vetsu potis suisa mingid väikest kilekotis olevat valged pulbrit. Fantaasia jätame teie hooleks. Ok, vetsust välja ja läksime tolli otsima, et dokud ära näidata ja välja saada ometi. Paras teekond. Peale tualette tulid poed :D Poodidest mööda, eskalaatoritest alla ja siis lõpuks nurgataga hakkasid paistma postid. Ja nii oligi, check out paistis. Esimese posti juures (see on ca 200m enne õiget tolli) võeti kõik ükshaaval läbi, küsiti, kas on midagi deklaleerida ja võeti meie täidetud paberid ära ja lasti edasi. Kõndisime postide vahel edasi-.tagasi(lintidega piiritletud), vahepeal nuuskis narko-koer meid läbi, kõndisid seal vahel, siis tuli vahepeal veel üks tädi, kes ka midagi küsis ja edasi lasi ja lõpuks siis toll ise. Saime kohe ruttu ette ja sealt üks onu ilusas ingliskeeles küsis, kas me oleme koos, me jaatasime ja võeti meid korraga kohe ühte auku ja läksime läbi sealt mingi 10sekundiga :D Naljakas oli see, et lennukis hoiatatakse mitu korda „nuhtlus on surm“, aga tegelt see tolli läbimine on läbi WC, poodide ja eskalaatorite ja veel tolli palju kiirem kui mõnes teises lennujaamas.

 

Tollist väljas, lendasime kohe uksest välja ja esimene pilt, mis avanes, oli supperilus vaade otse ees olevatele palmidele, mis just hommikupäikeses meile vastu särasid. SUPPER ilus oli! Aga jahe. Mingi 13 kraadi vast oli, kell oli 4 hommikul kuskil. Kopikaid peale v midagi siukest. Eniveis, tagasi sisse ja otsisime telefoni kaarditegemise võimaluse – Vodafone. Tehtud, see kohutav viisakus jälle! Hämmastav :) Eniveis, kuna Taimari sugulane vastu pld tuld, pidime ise minema. Põnevam! Leidsime seal „Linna Süstiku“ ja viidi meid linna(kesklinna, sinna oli lennujaamast mingi 16km). Saime immigratsiooniameti juures maha ja läksime maja juurde. Kolinud. ÄGE! Pidime edasi kõmpima veel ca 2km. Aga enne tegime McDonaldsi peatuse, sest kõht oli tühi. Kõhud laetud, lasime edasi. Leidsime oma büroo, tööviisa sees ja siis pidime edasi minema tax-kaarti tegema. Veel mõned kilomeetrid kõmpida oma kodinatega ja olimegi kohal. Taimaril jalad villis. Peale seda pidime tagasi tulema Mc’i juurde, kuna seal oli pank, kus saime pangakaardi teha. Enne seda aga peatusime ookeani juures suurel muruplatsil, kus oli ka ilmaratas. Kahjuks sinna ei jõudnud, kuna aega süstis tagant. Taimari jalad pahteldatud, lendasime tagasi ülespoole, et saada panga asjad korda. Pank leitud, sisse. Meeletu viisakus! Uskumatu. Pikalt sellest ei lobise, väga meeldivad neiud teenendasid meid, seal oli töötajal taga, kes jälgis ka tööd. Eniveis, supperteenendus lõpetatud ja asusime teele bussijaama, et saada Taimari sugulase juurde sõita, kes elas siis Perthist 200km kaugemal. Bussijaam oli seal jälle mingi 1.5km kõndida tagasi, kus tax’i asjad said korda aetud ,sealt saime piletid ja pidime jälle tagasi sinna panga juurde minema, sest sealt väljus buss :D Tõsine kõmpimine oli meil. Kell 10 ommikul tundus, nagu kell oleks juba 16 õhtul, tahaks magama minna, jumala väsind olime :D Aga kuna meie päev algas väga vara seekord, siis saime vähemalt ruttu tehtud oma asjad. 

Bussile ja minema!

 

Buss sõitis 3h läbi igasuguste külade ja alevike. Kõik rääkisid bussis kõigiga juttu, bussijuht ajas juttu läbi mikrofoni, tegi seal nalja a’la „wheels are too slow, they wanna come off so i have to be faster than the fheels, so we will be very fast...“ jne. Rahvale paistis siuke teema peale minevat :D Taimar magas kõrval, mina vahtisin maastikuid ja loodust. Vahepeal sadas, vahepeal päike, vahelduv, koguaeg. Lõpuks nägin ka oma esimesed känguruuuuuuud ära :)))) Paraku oli tegu aga kasvandusfarmiga, neid oli seal mingi 20-30 tk, peale seda kohe tulid hobused, neid lugesin kümnete kaupa(ära olid jaotatud) kokku ca 50-60 tk. Vikerkaari nägin vist selle bussisõidu ajal mingi 3-4 korda erinevaid suurusi :D Hetkel, kui välja vaatan, on ka vikerkaar paista :D

 

Igaljuhul, jõudsime lõpuks Taimari sugulase Tim Sparrow juurde linnakesse nimega Bunbury, kus ma ka praegu olen. Jõhker viisakus võttis meid jälle vastu ja viis meid oma Nissan Patroliga ca 12km eemale, tiba väiksemasse külla, nimega DalleyUp. Väga mõnus kohake. Ta naine, Kelly, ja titake pisike, Elke, võtsid meid kenasti vastu ja majutasid meid ära.

Peale seda sai rannas ära käidud, kuna see nii lähedal oli - vaid mõned sajad meetrid :) Ookean avanes me silmadele, ilusad mega lained, rand on liivast nii pehme, jalad lihtsalt sujuvalt vajusid ilusasse rannaliiva. Väga mõnus! Kahju, et nii külm aind oli, oleks täitsa meeleldi visanud suisa pikali ja nautind vaadet ja ilma ja seda heli, mida ookean tekitab! Paraku aga tuul on kõva ja ilm on jahe, niiet jalad alla ja tagasi uude koju.

Sai veel mõned tunnid juttu aetud ja kohenetud asjaga siin ja kui kell 20 õhtul sai, oli õhtusöögi aeg. Kahjuks mina sinna ei jõudnud – vajusin enne magama. 33h oli möödunud minu viimasest silmaloojangust, niiet lihtsalt battery kukkus tagant ja vajas laadimist.

 

Hommik ilus ja helge! Söögid-joogid välja autot otsima! Päev otsa sai ringi tallatud, arvasime, et leidsime auto omale. 98a Ford Fairmont 4.0L, täis elektriline. Kondiga oli jama ja peeglid pld, väga hea hinnaga oleks saand – 2200$ (korruta 9’ga, et eesti kroonideks saada). Ootasime järgmise päevani ja läksime tagasi. Kont oli suisa pees. Nüüd ei saand enam sisse ka lülitada, tõmbas kooma. Algusest saati oli kahtlane see, sest teised samad autod on 5-6000$ hinnaklassis. Eniveis, ütlesin, et seda ei võta ja liigume edasi. Tagasi linna peal ringi käimas, sai Timi tuttavaid kasutatud, häid pakkumisi, kuid mitte piisavalt häid autosid meie jaoks.

Tagasi koju ja lehest autosid otsima kaugemalt. Leitud, ringitatud, osad üle helistatud, mis alles, neid vaatama. Õhtuks võtsime koju mõned õlled, et niisama ära lahendada.

Otsustasime ka Taimariga eesti pärast sööki valmistada: kartul, hakklihakaste, tomati-kurgisalat koorekastmes ja magustoiduks Taimari vanaema retsepti järgi pannkoogid maasikamoosi ja piimaga. Kiideti, väga hea oli, endale ka meeldis :)

 

Kõhud täis, ajasime juttu ja Taimar ütles, et tõi ka Eestist neile proovida head jooki – Vana Tallinnat. No muidugi, toogem aga lauale. Näed juuakse nii ja nii, oh proovime. Esimene puhtalt – maru hea. Aga siis tuli see hea koht – shampusega koos. No muidugi tuli ju ära proovida. Klõmm ja klõmm ja kõik naeravad :D Klõmm ja klõmm ja tekkisid lauale uued pudelid! Kapist toodi Smirnoff, huvitava lõhnaga viski ja tequila. Viina ja viski lükkasime viisakalt kõrvale äkitselt olid 8cl’sed pitsid tekiilat täis. Ma mõtlesin, et viskit valati alguses ja võtsin tilga, nagu ikka viskit, keel märjaks, maitse suhu. Ei maitsend mitte viski moodi! :D Sott selge, millega tegu ja klõmm läkski alla. Ühesõnaga, nii see värk siin käib :D Kunagi öösel lõpetasime, kõik vajusid ära, mulle jäi au kustutada majas tuled.

 

Uus hommik.

Tim ärkas surnult. Niiduk oli Timi maha niitnud. Kruisisime(otsisime autot) tiba ringi ja tagasi koju. Tim läks magama. See päev oli nagu ta oli, paras hõljuk oli, igaljuhul saime kunagi auto :D Ma arvan ,et see võis uus päev olla siis juba, õhtul vist sõime Kelly tehtud suurt kana... Või olid need söögid vastupidi, krt, ei ole kerge, ei ole mitte kerge :D

 

Vahepeal kõndisime Taimariga veel sel raskel päeval jala poodi. See ikka on tiba jalutada: 3nurka, sild, ringtee, ca 600m parki ja siis veel ca 800m otse ja ongi poekene. Teed on superilusad, puhtad, konkreetsed. Muru ja mahapandud plaadid on justkui lõigatud ja paigaldatud. 

Kohalikud pargisipelgad

Kellegi post, ligunes ka järgmine päev seal edasi :D

Kohalikud papagoid, kätte ei andnud väga :P 

Väike õhtupoolik kitarrinajal, ammu juba õppida tahtnud.. :) 

ABORIGEENi

leidsime samuti lõpuks! :D Haises nagu meie kohalikud A-sotsid!

Eniveis, käisime linnast välja kuhugi mingisse kohta, kust saime ühe rasta-vennaga kokku, tegin proovisõidu, sularaha pihku ja tulime kahe autoga tagasi.

Vaatasin auto üle(loomulikult tuli ka vihma) ja varuosapoodi. Asjad olemas, tagasi garaazhi ja toimetama. Õlivahetus sai tehtud, filtrid, tiba värviparandust(rooste) ja samal ajal Taimar tegi sisu puhtaks, kui poes käisime Timiga. Peale remontivaid töid sai tehtud kerele poleerimisring. Tipp-top, auto säras ja läikis, täitsa auto moodi, võrreldes ennisega. Hommikul kell 9 lendasin uuesti garaazhi, et teha lõpp oma värvitöödele ja lõpp poleer tagastangele. Lihtsalt ei jõudnud enam, lõpetasin eelmine õhtu 22 paiku, teised magasid siis juba. Ommikul üritasin veel juhiust tiba painutada, aga ei saa mitte paremaks. Ülevalt tihendi juest maanteel puhub tiba nagu sisse, maru häiriv. Aga auto muidu tundub aus ja kobe. Sõita on hea, mõnus vaikne, jõudu paistab olevat, väänet jagub. Tegu siis Ford Falcon 93aasta autoga, mootoriks 4.0 ühe nukaga mootor ja bensiinikas siis ike. Auto on wagon ja valge, el lisasadeks on peeglid ja kont. Ausaltöeldes, ega muu polnudki oluline.

Igaljuhul, sai täna esimesed ringid autoga poodi tehtud. Kui ette mõelda, et hoida vasakusse ritta teadlikult, ei ole üldse nii hull siin sõita, kui alguses mõelda võiks. 10km ära sõita, on juba täitsa normaalne ja arusaadav. Siiski, sai mitmes poes käidud ja parklates sõidetud, parklas otsides kohta ja vaadates ringi, jäin küll korraks paremale poole liiga kauaks, vastutulija juba vaatas kaugele, mis toimub :D Aga ei ole probleemi üldiselt :)

Vaatasime linnas üle töövõimalused, siin büroos ei olnud mitte ühtegi vaba töökohta mitte üheski vallas hetkel, aga täidame ankeedid siiski ära, mis sealt anti, et kui peaks midagi tekkima, eks antakse teada vast. Kus meie siis oleme, on juba.teine teema.

Sai ka sisseoste tehtud, igast kraami ostetud, mida iganes pikemale reisile vaja võiks minna.

Nüüd siis juba kodus tagasi, teeme täna ahjuliha, kartulit ja sama salatit, mis eelmien kord, aga seekord koos sibulaga. Ja nüüd ongi lauakatmisaeg :)

Homme, 22. september on plaanis tagasi Perthi nüüd minna, vaadata sealt tööbüroost läbi korra, mis neil pakkuda on ja vaikselt peab CV levitamistega tegelema hakkama.

Hetkel rohkem tarka pähe ei tule, tublid, kes viitsisid lugeda ;) Olge toredad seal Eestis ja tehke ikka lollusi ka! ;)

(väike mälestus headest aegadest :D)

16 sept

No nii, praegu juba küll 17nes kuupäev ja lendan otsapidi Perthi, veel peaks olema tund ja peale lennata, aga ple jõudnud varem midagi kirja panna. Hetkel on kell 02.29 Perthi kella järgi (Eestis siis miski 21.29). Ja sai nüüd aega lõpuks läpsi lahti tõmmata ja midagi kirja panna, paar õlli sees, meel hea, mõnus chill olla.

 

Eniveis, eilne hommik algas koputusega hotelli uksele, koputati mitu korda. Esimene asi, mis leidma pidin, olid riided, sest tõesti, palav oli see Malaisia. Uksel oli Taimar, ajas üles, et minna sööma. Maria oli just lahkund. Maria läks teise ilmakaarde omapead. Nüüd oleme Taimariga omapead. Läksime sööma, kõndisime tiba, et leida sobiv koht. Kõnnitud, vaadatud, leidsime meelepärase koha. Võtsime meelepärast sööki ja no kurat jälle oli kõik nii kreftine! Jõhker, kus siin maal topiti igalepoole vürtse. Isegi tavalien keedumuna on neil mingi vürtsi kastme sees, mis iseenesest on maru hea, kuid selle muna külge jääb see vürts nagu tugeva koorena pluss veel kaste ise ka. Niiet seda suht palju ja tulemus on suud õhetav. Tiba sõime ja lendasime miljoniga, vaatasime niisama ringi vähe, lisan ka mõned pildid peadselt, siis saate näha mis leidsime vahepeal.

 

Mõtlesime sealjuures ka loomaaeda külastada. 15mirri (kohalik raha, MR, kurss korruta ca 3mega, saad eesti rahades..) ja kohal. Loomaaed oli kena. Pilet oli mingi ca 70 eesti raha nägu pluss veel 15 eeku autoga sõit läbi loomaaia. Käisime, igav. Pilte ka mõned, midagi erilist polnud. Pettund.

Sealt lahkudes tahtsime taksoga jälle tagasi(see on ca 20min sõitu tagasi linna) saada, aga krdi taksojuhid, ülbed nah, tahavad rikkaks saada, üks ei teadnud, kus me minna tahame ja teine tahtis 2x rohkem pappi kui eelmine. Saatsime pikalt ja läksime hääletama taksot. Saime kah, paar kilti sõidetud, tuli välja, et mees oli niisama kaasa noogutanud – ei osanudki ingliskeelt, ei teagi, kuhu meid viia tahtis. Õnneks oli mul hotelli kaart kohe taskust võtta, viskasin talle nina alla ja mees koha haaras telefoni, tegi paar kõne ja keeras kiirteele ja suunaga tagasi kesklinna. Kokkuvõttes „ringsõiduga“ tuli isegi tiba odavam, kui loomaaeda tulles algse taksoga. Tookord läksime mööda aguleid ja vaeslinnasid. Ehk oli pikem tee, ei tea, aga äge oli! Isiklikult tänulik juhile, kuna nägime linna teist külge. Väga huvitav oli näha lambi kohtades rida garaazhe ja kõik remondivad midagi, samas ka kohe autopesu. Reas, võta ja vaata ja tee. Üks roller sõitis vabsee silme ees ühe hüti ette.. alguses mõtlesime, et sõber(me olime ummikus ja saime ümberringset jälgida) tuli sõbrale külla, aga ei, juht hüppas rollult maha ja kohe kõrvale pingile istuma ja hütist lendas välja mees, kes tungi rollule alla ajas ja midagi seal toksima hakkas. Lähemalt vaadates selgus see garaazhia olevat, oli teisigi rollusid ja tööriistugi seal.

 

Eniveis, kõht oli tühi. Poole teepealt tagasi minnes ütlesime taksojuhile palun McDondaldisse minna, lähimasse meie asukohale. Saime. Burksid sisse oi kui hea. Ometi söödav söök, mis südand, suud ja kõhtu üle maksa ei tõmba! Patsutasime kõhtu ja hõhtu ja hakkasime kodupoole sammuma, et veel linna näha ja asju pakkima hakata(kell oli kunagi päeval ja 20ne paiku tahtsime sõitma hakata juba lennujaama poole, et jõuda 00:05’sele lennule Perthi, mille peal hetkel siis olengi J) Eniveis, edasi... otsustasime kõndida, saime sellega ilusti hakkkama, aga mingil hetkel läks meie jalutus pikalt, panime rämedalt mööda :D Takso aitas meid muidugi jälle välja, kes kauples suurte ummikute tõttu veel lisa 5 rimmi, aga seda ta ei saanud. Kompromissina jäi diil +2 rimmi. Oleks võinka midagi anda, nahhaalne hindu v kes iganes see poolmustanahaline ka pld.

 

Taimar on mul kõrval siin vahepeal magama jäänd kenasti, ma vaatan, mul veel õlle lõpetada. Kusjuures, terve lennuk on pime. Panin läpakast musa enne ja eesolev pilusilm palus selle kinni panna kuna tema ei saavat magada... no mis seal ikka, klapid pähe ja tudu kullake muhaha :D

 

Igaljuhul, jõudsime hotelli, ruttu pessu, lasin nii külma vee peale, et tõestu külm oli! Habe sai lõpuks ära aetud ja jälle inimese tunne. Välja hotelli ukse ette vähe piibutama ja õlletama, tunnike chillisime ja vaatasime kohalike liiklemist ja muid actioneid, mõnusaid padukaid tuli jälle, asfaltid on megapuhtad, autod ei saa kunagi mustaks, ilm on kuum, ekvaator on megalähedal! Ekvaatorjoon meie asukohast vist oli sel hetkel ehk mõnesaja kiklomeetri kaugusel.

Pestud, valmis, pakitud ja asjad tagastatud, valmis minema. Saime hea takso(hinna :D), kui tulles maksime 105RM, siis nüüd sooviti vaid 85. Hea diil. Lennujaama oli meil 75km, sõit ca 50min. Noogutasime hea hinna üle ja lendasime minema. Autos sai palju muljetatud läbielatud päeva kohta. Eriti midagi huvitavat ei teindki, aga seiklust oli ja väga lahe päev oli olnud.

Lennujaama jõudsime kenasti, tolli läbisime kiiresti. Aega meil oli nüüd, mingi tunnike, istusime, sõime tiba ja läksime edasi järgmisse otsingusse. Viimases ülevaatuspunktis lõpuni striptiisi ei palutud, nagu varem oli, läks sujuvalt, mehed rääkisid head inglise keelt, hea oli juba suhelda. Nalja sai tehtud, juttu sai puhutud, väga toredad tollimehed! Otsisid ka mind läbi ja oli ka asja kotti uurida, sai seletatud ja naerdud ja kogemusi jagatud, väga kifti elukad olid! Paistab, et kui vähegi juttu räägid ja komplekse välja ei näita, on inimesed igalpool väga lahked ja toredad vastu.

 

Igaljuhul jõudsime viimaste usteni, mis olid suletud. Klaasuksed, teiselpool oli lennujaama plats, lennukid läbisegi igalpool. Ootasime.

Tuli teade, uksed avati, rahvas lasti välja. See oli veider ses suhtes, et kõik läksid ja jalutasid mööda lennukite parklat teiste lennukite eest mööda, et oma lennule pääseda. Umbes nagu siberijooks, valvurid kõrval ,et joonest üle ei astuks. Ok-ok, tulles oli nii :D Seekord sai ikka jalutada vabalt, võisid kasvõi lennuki rehvi minna katsuma, aga kõik kiirustasid oma lennule. Kuna kõigil oli kiire, siis ise ei näind mõtet joosta ja haarasin kaamera välja ja akkasin klõpsima. Peadselt hakkasid ka teistel välgud sähvima. Lennukile pääsemine oli nagu mõnikord poes piima ostmine, näita paber ette ja saad oma pudeli kätte. Igaljuhul inimesed väga toredad, lahked, natuke tüssavad, kui ise kinni ei haara, aga muidu väga lahedad tõesti. Ise pead aind mitte väga tumba olema.

 

Igaljuhul lennule saime kenasti ja lendamegi praegu ning peakski varsti nüüd kohal olema Perthis, kus VIST tuleb Taimari sugulane vastu... ei teagi täpselt, ei huvita ka väga, ongi huvitavam, ekstreemsus hoiab vere liikvel :D Aga nüüd lõpetan oma õlle ja lükkan ka silma veel tunniks looja.

 

Jälle uute sõnumiteni!

veel üks 15 september :D segi vist juba :D

Esimene tunne, mis mahatulles oli, oli mootori kuum õhk kui nina välja sain. Paar sammu edasi, ikka see kuumus! Mõned meetrid kõnnitud, siis selgus, et see ongi siinne ilm. Kell oli öösel kunagi midagi ja väljas oli mõnus „jahe“ 25 kraadi sooja ja 90% kandis niiskust. Ulme. Eniveis, ruttu tolli, seal imestati, et templeid passis pole. Vaadati seda passi ja mu nägu ja ikke naeratati(mul pass aastast 2001 ! :D päääris vana pilt päris vana soenguga :D)

 

Saime läbi ja otsisime taksot, leidsim, pakid peal ja suunati käega paremalt poolt ette mind... taheti mind juhi kohapeale panna, aga tegi nalja omast arust. Ma juba enne nägin, et teisel pool sõidavad, mõtlesin, et mingi privileeg, lubatakse vähe sõita.. aga papi tegi nalja omast arust. Eniveis, istsuime sisse ja papi naeris omaette hahaa... No eniveis, mingi laksu all ta oli, sest suht pea käis edasi-tagasi ja silmad pool kinni ja higimull otsaees jne. Parass kino oli sõita.

Kohal ja hotellis. Kohe külmad õlled lahti ja oi, inimese tunne tekkis! Supper hea, võtsime toad ja interneti ja pääsesimegi esimest korda nüüd lõpuks netti ja vooluvõrku. Laadima ja netti, uuendused välja. Õhtul käisime tõmbasime kanget sööki sisse ja siis ka väiksed muud mõnud nagu vesikas ja karaoke night, kohalike poolt. Super piip oli btw :D

Peale piibukest ja õhtust teejoomist läksime tubadesse ära. Natuke netis istumist ja laadimist ning unering võis alata. Tiba aega läks uinumisega, sest mega kuum on siin ikka võrreldes eesti ilmaga :D Aussis peaks vähe jahedam olema.

 

15 september, teine reisupäev

Vahepeal Londoni lennujaamast niipalju, et väga mõnus suur pleiss, seal ikka oli neid metallist linde. Tualetis sai vähe nalja, üks tegi Mr. Bean’i järgi kuivatades seinaküljes oleva õhkkuivatiga oma pükse, ta siis nõjatus samamoodi vastu seina ja üks jalg üleval liigutades oma alakeha... no nagu bean tegi, kes teab, see teab, paras kino oli oma silmaga näha :D Ja samal ajal kui ise tualetist lahkuma hakkasin, kuulsin kiireid kergeid „sups-sups-sups“ jalajälgi jooksmas tualetti.  Pauh.pauh uksed kinni-lahti, paberirull jooksis kõrinal pooltühjaks ja järsku oli kuulda korralikke märgasid kõhutuuli, mis ma kujutan ette, hääle järgi, selle ilusa läikiva valge poti nii väga puhtaks valgeks potiks ei jätnud :D

Lahkusinsealt ja jätsin kiirete sammudega hüvasti oma huvitavate välismaisete kogemustega.

 

Ootefuajees oli palju erinevaid inimesi, sealhulgas ka eestlasi, järjekordselt(neid oli ka riia lennukas, 3 tüdrukut, siin, Londonis oli 2 paarikest, üks hetkel istub minust paremal akna all samuti.

 

Natuke seiklusi ka. Seoses reisi algamisega, Riias ei tahetud algselt meie kotte isegi võtta, kuna ei old makstud midagi, ühesõnaga, pakkisime seal ümber, et kõigil sinna 20kg sisse jääks, kotid täis ja tühjaks ja peale makstud ja kombes ja lennule.

 

Londonis ootasid ees omad seiklused. Tollist läbitud ,stripid jälle tehtud, suutsin kottide pagasi valikust võtta oma koti, mis hiljem ilmnes mitte minu kotina. Oi ma olin kaval, leidsin suures kohvrist ju tabalukukesegi, mõtlesin, et panen peale, siis kindel, et oma ja keegi ei näe jne. Hea mõte iseenesest ju J Aga oh üllatust, ühekl eestlasel oli samasugune kott koos samasuguse hea mõttega tabalukuga olnud! :D Olime juba uues termionalis piletid käes, kui kahtlema hakkasin kohvris, kuna mingi silt oli küljes, mida minu omal ei olnud, mõtlesin, et reklaam mingi algselt, et äkki tõesti pandud kõigile... Aga vaatasin korra sisse ja oh ime, võõrad dokumendid, keegi härra Paldiskist :D Ruttu jooksin tagasi, et asi korda ajada. Kohalikud olid väga vastutulelikud, võtsid asja ülirahulikult, näha oli, et ma pld esimene eksija sellise juhuse juures :D Asi lahenes kiiresti, mingi 7min jooksul, kuigi jooksin vist terve maja 3x uuesti läbi, mis ei old just väike! Igaljuhul kotiomanik oli juba kenasti kontoris oma kotti ootamas ja mind suunati tagasi algusesse, kus kotid välja tulevad ja ringlema jäävad. Tundsin jälle kaugelt juba oma koti ära, ruttu käpad taha ja esimene luuk lahti – SHOKOLAAD! Jah, õige kott! :D Emme andis selle õndsa Kalevi shokolaadi kodust kaasa ja seal ta siis nüüd mul oligi :D Igaljuhul, ülikiired sammud tagasi uue terminali juurde, möödusin ka nenedest 3mest tüdrukust, kellest varem juttu oli, kes Riias samuti olid. Need chillisid seal niisama :D Sain kenasti oma kohvri ära antud ja uued seiklused võisid alata.. Lennukile! Seekord korralikult – 2+4+2 kohaline. Meeletu tõmme, mis neid metall-linnukesi edasi veab! Sõltuvus!

 

Jah, ei saa rääkimata jätta siiski, minu kõrval istub hämmastav sõreline. Otseses mõttes kahjuks. Kui olete kunagi näinud vähki näiteks, siis tema „käpad“ on sõralised... Samasugused on minu „pinginaabri“... „käed“ Need kergelt vibutavad, kui midagi näitavad või tahavad, sõrgasid on küljes kaks(mõlemal „käel“ siis) Nad paistavad kenasti lühikesest särgist välja, ei ole pikka pandud, just selline, millel varrukaid ka ei ole, niiet kenasti näha. Kõige vaffab on see, et sael sõrgede all on meie teada „kaenlaauk“... ja inimestel on seal karvad. No vot, tal on ka :D Ja need karvad on tal pmtteliselt „pihus“ või siis sõrgade vahel. Eseimest korda nägime seda inimest lennujaamas, siis vaatasime, et oi kui jube nii elada ja olla.... no nüüd istub ta mu kõrval, juba 12h on ta mul kõrval olnud. Esimesed paar tundi olid kohutavad, silm ei harjund sõrgade vibutamisega väga ära, see oli kohutav. Aga kuna kell oli juba ca 4 öösel, siis väsimus võttis võitu ja uinusin. Paari tunnipärast ärkasin kohutava kaelavaluga, aga suutsin taas magama jääda. Õudukaid ei näinud, õnneks! Hetkel siis mitu sööki söödud, hinnad on megaodavad, snickers maksab 15 eesti raha, õlleke nimega Carlsberg maksab 30 eeku purk, niiet väga mõnus. Kahju, et ta mu kõrval on, vetsu ei kannata väga üle tema ronida, muidu naudiks rohkem neid „mitte-maiseid-olemisi“ :D

 

Paari tunni pärast peaks nüüd maanduma Kuala Lumpurisse. Sealt katsume mingi takso leida, et hotelli saada, ruttu pessu ja sõrelised lõhnad enda kerelt maha pesta – jah, tal on ka oma maitseline(ei mai maitsend!) lõhn küljes :D

Ja siis loodame tiba ehk veel midagi hamba alla saada ja kerged maised mõnud(loe: piibud) teha :D

Uuendus kohe otsa: hetkel esimest korda nüüd lõpuks sain netti, olen Malaysias, Tune Hotel nimelises hotellis ja kasutan viimaseid aku pauereid, et see info siia edastada. Kunagi ka pilte, kui saan sisse tõmmatud ja töödeldud nomraalsemaks ja kui aku ka saan laetud, see adapter, mis siia sobib, ei toimi. Seega jura vähe. Kohe varsti tel. aku ka tühi, niiiet siis võin mõnda aega päris kättesaamatu olla, kuni leian sobiva adapteri, mis taas tsivilisatsiooni toob.

Siin on kift, inimesed on lahedad, lahked ja toredad. Peadselt, loodan, veel ja rohkem!

Reisi algus ja esimesed muljed

Non iii, kõige värskemad emotsioonid Riia lennujaamast väljunult... hetkel siis esimese lennu peal, tõusnud oleme umbes 15minutit, lennu õhkutõus hilines tiba üle 15minuti ka ise. Miks? Ei tea, lihtsalt läks kaua aega, mingi mõttetu passimine, kõik seisid ja ootasid ukse taga nagu On/Off kaubemaja möllul – oodake....oodake..oodake.. AVATUD GOOOO!! :D

 

Loomulikult ei puudunud just minu seljatagant pisike titeke, kes ei old aastatki vana vist, kisas nagu korralik titt ikka. Esimene lennuk oli suht pisike – 2+3 kohta. Meie siis Taimari ja Mariaga istusime 3kohalise peale. Mind pandi minu esimese lennu puhul poolvägisi akna alla, mille vastu mul loomulikult midagi ei olnud :D Nägin ilusaid tiibasid, mis kõikusid maru kiftilt, erilist usaldust kll ei tekitanud :D Aga oli vaffa. Kõige enam meeldis esimesel õhkutõusul see võimsuse tunne – läheb ja läheb ja läheb, jõud ei raugenud! Nagu piirajata pööretega mootor, või tõsine dragster, umbes nagu ühe käiguga automaat(Taimar parasjagu lükkas mulle vorstivõileiva näppu, toidab mind nagu oma issi :D:D Pisike purk Carlsbergi sai ka ostetud, küsisin, kas külma on, öeldi, et see ainuke ÜLDSE :D Umbes, et ära vigise ja naudi mis olemas :D) Eniveis, suu matsub ja õlu maitseb hää, maksis kõva 100 eeku eesti rahas :D Niiet peabki maru hästi maitsma! :D

Eniveis, tagasi lennu juurde. Kõrvade lukustussüsteem toimib ästi, kinni-lahti nagu ise soosid :D Ülevalt alla vaade oli megailus, tekkis suht romantika tunne, aind istudes Taimari kõrval, kadus see suht kiiresti.. nii... turvavöö kästi peale panna... Eniveis, lend ästi kift, röögatult mõnus oli see õhkutõus, tundub, et tuleb mingi kerge addiction (A) :D

Over and out hetkel, ca 2h pärast maandume Londonis.

 

Järgmise muljetamiseni! J

22:17 / 14.09.2009 Boeing 737-800 lennukil, Ryanair.