Niiiimuuuudiiiiiii nagu mõned juba teavad, siis saime väiksele nädalavahetusele tibaks linna. Tegime oma nädalakese (täpsemalt teisipäevast reedeni) tööpäevad ära ja laupäeval tulime siis Perthi tagasi. Kõik teised peale minu kuidagi tõbised, kurk haige, hääl ära, nina kinni. Siianii mina säästetud. Eks näis, kauaks. Igaljuhul sai ruttu käidud apteegist läbi, et rohtusid saada. Ja sai ka väike poetiir tehtud. Võtsime ka sama hosteli, kus varem sai oldud, siin kõik mõnusalt lähedal. Ainuke asi, millest kahju, oli see, et jõusaal oli kinni juba, kui jõudsime. Saame täna veel minna, aga ka enne 1te peame ära saama käidud, sest kiiinnniiii pannakse jälle.
Jõudsime õhtul ka kluppi peale söömist ja natuke niisama olemist. Tõsine teema on siin potased – neid vaadatakse kullisilmadega. Nalja ei tehta, kui eestis pole probleem sisse saada, siis siin näidatakse konkreetselt näpuga ära – Sina! Potased! OUT! Ja nii ongi. Sai paar klubi läbi käidud kuni ühte sisse saime. Sai tiba tantsitud, aga kõigile peale minu see ei meeldinud – suht jump-style pidu oli. Mõnus klubi, laheda siseehitusega ja vähemalt korralik valju muusika seekord. Ok, taheti teist mussi, läksime edasi. Ja saigi nurga peal kohe järgmisse sisse jalutatud. Kohe alguses sai ära küsitud, kas saab potastega sisse, ei old probleemi, kõik läksid. Seega järtsi ja sisse! Riided garderoobi (lisa 2$ eest ese) ja tantsupõrandale jalga keerutama. Tantsime ja tantsime, hea olla ja äkki hakkavad kõigil silmad ringi mööda klubi käima ja näod kisuvad pikaks ning kulmud kortsu. Järsku oli näha, kuidas mehed omavahel tantsivad, käed ümber ja äkitsi oli ka näha, kuidas meeste huuledki üksteist leidsid! Selge, jalad selga ja välja pikema mõtlemiseta! :D Garderoobimees vangutas pead ja muigas kui nägi meid juba tagasi, aga midagi teha, alla ja välja! Välja jõudes keerasin korraks tagasi ja küsisin, mis klubiga tegu on, siis turva ütles: „Yeaah, it’s a gay-club..“ Krimpsutasin nägu vähe, sai aru küll, mis inimestega tegu oli ja küsisin veel üle „really..? :D“ ja mees vangutas pead ja krimpsutas nägu „yeaaahhh sorry man :D“
Elu kui filmis? :D Ilmselgelt on meil oma esimene geiklubi kogemus nüüd olemas. Enda teadmata ja planeerimata küll, aga OLEMAS! :D Ma ei tea küll, milleks see vajalik on või oleks, aga vähamalt muusika oli parem. Teiste jaoks :P Noh, jah, igaljuhul jalad selga ja ruttu hosteli tagasi. Tee pealt korra poest läbi ja tiba hamba alla üht-teist. Kiired rummid veel sisse, et geihõngud maha loputada ja magama ära. Hommik oli geiklubitemaatiline :D Ja hetkel ärkamegi siin ja varsti liigumegi juba jõusaali nüüd ja siis linnapeale.
Järgmiste huvitavate sündmusteni! :D
No comments:
Post a Comment